Teine peatus: Paide!

Eeloleval pühapäeval võõrustab koolitantsijad linn Eestimaa südames - Paide!

Paide on väike, aga vilgas linn Järvamaal, mida üle 8300 inimese uhkusega oma kodulinnaks saavad nimetada. Paide on linn, kus on raske pikemat aega kõndida ilma mõne ajaloomälestise või muidu põneva vaatamisväärsuse otsa komistamata. Paide linna märkimisväärse ajaloo puhul teisiti ei saakski.

Paide sai linnaõigused 1291.aastal (meeldetuletuseks: Jõhvi sai linnaõigused 1938.aastal). Paide ise aga märgiti üles juba 1265.aastal, kui Liivi ordu sinna ordulinnust ehitama asus. Ordulinnuse kaheksakandiline torn ja osad linnusemüürid on tänaseni säilinud. Paide on olnud tunnistajaks mitmetele Eesti ajaloo verstapostidele - nii näiteks tapeti just seal 1343.aastal Jüriööl ülestõusnud eestlaste 4 kuningat. 

Paide kindluse üks võimalik rekonstruktsioon.
Valmistanud Indrek Põllu

Et Paide ordulinnuse näol oli tegemist ühe piirkonna tähtsaima sõjalise tugipunktiga, oli ta paljudele vallutajatele alatihti pinnuks silmas. 1558.aastal alanud Liivi sõjast kuni 18.sajandi alguseni oli Paide ordulinnus pidevalt võõrvägede meelevallas. Kord piirasid linnust venelased, siis rootslased, siis taas venelased, siis jälle rootslased ja lõpuks väljusid lahingutest võitjana hoopis poolakad. Tulise lahingutegevuse tulemusel sai aga ordulinnus ja linn rängalt kannatada. Ordulinnus suisa sedavõrd, et võeti 1636.aastal kindluste nimekirjast maha. Linnusevaremed ja linn anti aga hoopis Mäo mõisnikule. Esiti sellist ennekuulmatut olukorda rahulikult talunud linlased kaotasid aga mõisnike vahetusega kannatuse ning läksid nendega maksuküsimustes põhjalikult vaidlema. Tüli paisus nii suureks, et lõpuks sekkus sellesse Eestimaa kuberner, kes andis korralduse arvata Paide linn Mäo mõisavalduste alt välja.

Paide ordulinnus 19.-20.saj. vahetusel

Paide ordulinnuse varemed Vallimäel

Paide elanikele ei antud aga kaua aega rõõmustada - 1700.aastal puhkenud Põhjasõja käigus jõudsid 1703.aastal Paidesse vene väed, kes linna maha põletasid ja selle tagatipuks uuesti Mäo mõisnikule andsid. Vanad tülid puhuti taas lõkkele, ent seekord ei sekkunud keegi vaidlusse. Paides oli 18.sajandi keskpaigaks jäänud hinnaguliselt vaid 40 hoonet. Täbarale olukorrale vaatamata, võtsid linlased end kokku ning asusid toimekalt linna üles ehitama. 18.sajandi lõpuks sai tehtud töö ka vääriliselt hinnatud - Paide oli nii heas vormis, et Katariina II algatud haldusreformi käigus anti 1783.aastal Paidele taas linnaõigused. 

18.sajandi lõpu ja 19.sajandi Paidet iseloomustab vilgas linnaelu edendamine. Ehitati kirikud, hakati andma eestikeelset kooliharidust, restaureeriti Vallitorni. Kultuurielu täiustamine jätkus täisvõimsusel ka 20.sajandil - välja hakati andma ajalehti, rajati muuseum,  avati rahvamaja ja korraldati laulupidusid. 

I ja II maailmasõjast õnnestus Paidel peaaegu puutumatult läbi tulla. Peaaegu seetõttu, et omajagu sõjakoledusi sai Paide siiski omal nahal tunda. Ehkki linn tervikuna suuri kahjustusi ei saanud, tekitasid vene väed 1941.a. Paidele korvamatut kahju lastes õhku ajaloolise Vallitorni, mis meie kõigi rõõmuks peale Eesti iseseisvuse taastamist uuesti üles ehitati.

Paide vapp

Paide lipp

Täna on Paide endiselt üks asjalik ja toimekas linn, kus oma koha leiab ajaloo-, kunsti-, muusika-, spordi-, hariduse- ja sisesta-siia-sind-huvitav-ala- huviline. Et loetelu veel lõpmatumaks teha, siis on Paide viimased kaks aastat võõrustanud ka kõikvõimalike arvamuste huvilisi, kes kogunevad augustikuus Vallimäel toimuval Arvamusfestivalil. 

Meie arvame, et Paide on üks tore koht, kus tantsida!

Kohtumiseni Paides!

Allikas: internet, Paide linna koduleht http://paide.kovtp.ee

Fotod: internet