Esimene peatus: Jõhvi!

Sel laupäeval läheb Koolitants 2015 hooga käima. 

Esimesel tantsupäeval võõrustab tantsijaid Jõhvi!

Jõhvi on Ida-Virumaa halduskeskus, kus elab üle 10 500 inimese. Ehkki kõnepruugis viitame Jõhvile kui linnale, on korrektne termin hoopis vallasisene linn. Nimelt ühines Jõhvi linn 2005 aastal Jõhvi vallaga. Muudatus paistab aga eksisteerivat küll vaid paberil, sest igas muus mõttes käib Jõhvis linnale igati iseloomulik vilgas kultuuri, -haridus ja majanduselu. Ka oma ajaloo kirevuselt ei jää Jõhvi teistele linnadele teps mitte alla.

Jõhvi küla asustati arvatavasti juba I aastatuhande teisel poolel. Esimene kirjalik märge Jõhvi kohta pärineb aastast 1241, mil Jõhvi Taani hindamisraamatusse üles märgiti. 13.sajandi keskel sai Jõhvist juba kirikukihelkonnakeskus. 15.sajandi lõpust pärinevad esimesed märkmed aga Jõhvi mõisast, mis tol ajal Narva ordufoogtile kuulus. 

          

Jõhvi Mihkli kirik,  14.sajandist

Jõhvi mõis, mis tänaseks on kahjuks hävinud

Jõhvi oli alati olnud erinevate kaubateede ristumispaigaks. Uue tähenduse omandas aga sõlmpunktis asumine 18.sajandil, mil Tallinn-Peterburi vaheline postimaantee suunati läbi Jõhvi ning lisaks sellele said Jõhvist alguse ka Tartusse ja Riiga suunduvad postimaanteed. Jõhvi rajati postijaam ning Jõhvi muutus keskuseks, millest oli keeruline mööda minna. 19. sajandil tegustesid Jõhvis juba mitmed poed, peeti laatasid ning avati kirikukool, millest hiljem sai kihelkonnakool. Koos raudteega sai Jõhvi endale ka raudteejaama. Lisandus õigeusukirik ja pritsimaja. Töötasid veskid ning õlle-ja viinavabrik. 19.sajandi lõpuks elas Jõhvis juba üle 800 inimese, alevi elu oli vilgas ning mitmekülgne. 

20. sajandi alguses oli Jõhvi juba nii suureks kasvanud, et Jõhvi elanikud arutlesid elavalt linnaõiguste taotlemise üle ning valdav osa elanikest hääletas ka selle poolt. Et aga linnaõiguste taotlemine oli päris keeruline protseduur, jäi see algatus esialgu veel soiku ning Jõhvi jäi alevi staatusesse. Eesti iseseisvumise järel jätkas Jõhvi kasvamist ning 1938.aastaks jõuti taas linnaõiguste taotlemiseni, seekord edukalt. Vastavalt 19.aprillil 1938 välja kuulutatud linnaseadusele said toonase Jõhvi üle 2500 elaniku end uhkelt linlasteks nimetama hakata. 

Esimese asjana võeti käsile Jõhvi lipu ja vapi kavandamine. Arutelude tulemusel otsustati rohe-valge-rohetriibulise lipu kujunduse kasuks. Vapiks aga kavandati kilp, millel oli kullast hirve pea rohelisel taustal ning selle kohal kolm hõbedast kuuske punasel taustal. Esimese hooga aga 1940.a poliitiliste sündmuste ja riigipöörde tõttu Jõhvi linna lipu ja vapi kinnitamiseni ei jõutud.

Jõhvi lipp

Jõhvi vapp

II maailmasõja ajal sai Jõhvi linn korralikult kannatada. 1943.aasta tulekahjus hävis umbes kolmandik linna hoonetest. Lisaks pommitas linna Punaarmee ning lõpliku hävingu põhjustasid 1944.aasta septembris linnast taganevad Saksa väed, kes lasid õhku mitmed hooned. Saksa vägede lahkumise järel oli hävinud 2/3 linna hoonetest. Peale sõja lõppu elas linnas veel vaid 800 inimest.

1949.aastal avati linna läheduses põlevkivikaevandus, mis tõi linna taas rohkesti elanikke, suur osa neist saabus Venemaalt. Vaatamata linna ja selle elanikkonna kasvule, jäi Jõhvi 1960.aastal oma linnaõigustest aga hoopis ilma. Jõhvi, Ahtme ja Kohtla-Järve ühendati Sompa aleviga ning neist loodi ENSV põlevkivibasseini ühtne administratiivkeskus. Jõhvist sai Mustamäe stiilis mikrorajoon, 5-kordsete paneelmajade ehitamist jätkati veel 1970ndatel aastatel. Korvamatuks kaotuseks Jõhvile sai 1975.aastal vastu võetud otsus lammutada 1782.aastast pärist ajalooline Jõhvi postijaam, mille asemele ehitati Jõhvi kaubamaja.

Jõhvi postijaam
 Foto: V. Ranniku 1967 

1989.aastal võtsid Jõhvi elanikud üles Jõhvi linnaõiguste taastamise küsimuse. Mõte kogus kiiresti toetust ning 1991.aastal loodi Jõhvi Linna Omavalitsuse Taastav Kogu, mille eesmärgiks sai Jõhvile linnaõiguste tagasivõtmine. 23.augustil 1991 tühistas Eesti Vabariigi Ülemkogu otsuse, millega Jõhvilt linnaõigused võeti ning 1992.aastaks taastati Jõhvi staatus linnana. 1992.aasta augustis kinnitas Vabariigi Valitsus ka Jõhvi linna lipu ja vapi, mis juba 1938.aastal sai väljatöötatud, kuid 1940.aastal kinnitamata jäi.

Peale linnaõiguste taastamist tegeleti peaasjalikult Jõhvi linnaelu ülesehitusega, seda nii haldusjuhtimise, linnamajanduse korrastamise, kui linnapildi kaasajastamise näol. Lühikese ajaga suudeti taastada Jõhvi nii olulise administratiiv- kui atraktiivse kaubanduskeskusena.

Täna on Jõhvi üks Ida-Virumaa tõmbekeskusi, kus igakülgset tegevust jätkub nii kohalikule elanikule kui turistile kodu-ja välismaalt. 

Tantsime koos Jõhvis!

Allikas: Jõhvi Vallavalitsuse koduleht www.johvi.ee
Fotod: internet