Kolmas peatus: Tallinn!

Tallinn!
Eesti pealinn. Tornide linn.
Koolitants 2015 Tallinna ja Harjumaa Tantsupäevade toimumise linn!

1154 on aasta, mil Sitsiilia kuninga õukonda kuulunud Marokost pärit geograaf Muhammad al-Idrisi märkis enda poolt koostatavale kaardile asustuse nimega Qlwri ja Tallinn oligi maailmakaardil.
Oot, mis?! Aga täpselt nii põnev-kummastav ajalugu ongi. Tol ajal Toompeal asunud Lindanise linnust nimetati ka Kolõvaniks ning nime "Qlwri" tuleks hääldada kui "Kalewny", mis on üks võimalikke Kolõvani nimekujusid. Nimi Kolõvan ise arvatakse osade ajaloolaste poolt tulnevat nimest "Kalev".
Et mitte nimederägastikku ära eksida, siis - kõigepealt kasutati nimetust Lindanise, seejärel aga peamistelt Reval või Räval. Nimi "Tallinn" võeti ametlikult kasutusele alles aastal 1918. Olgu etteruttavalt öeldud, et edaspidi kasutatakse siin postituses ainult nime Tallinn ning järjepidamine, kas tegelik nimi mingil ajaperioodil oli hoopis midagi muud, jääb lugeja ülesandeks.

Muhammad al-Idrisi maailmakaart. 1154.a.

Et maailmakaardile sai Tallinn juba 1154.aastal, siis pole suurt imestamisväärset selles, et 13.sajandi alguses figureeris Tallinn uhkelt juba ka kroonikas. Läti Henriku kroonika kajastab sündmusi 1219.aastast, mil Taani väed maabusid Tallinna all, eesmärgiga maa vallutada. Eestlased osutasid küll tulist vastupanu, kuid pidid lõpuks ikkagi alla vanduma. Legend räägib, et otsustavaks sai eestlaste jaoks hetk, kui keset lahingumöllu langes taevast taanlaste peale Taani lipp Dannebrog. Sellest innustunud Taani sõdurite vastu eestlased enam ei saanud. Taanalased aga pikalt Tallinna enda käes hoida ei suutnud, ei möödunud palju aastaid, kui Tallinn tegutses juba Mõõgavendade Ordu lipu all. Ka sakslaste õnn jäi üürikeseks ning 1238.aastal olid taas võimul taanlased. Tallinn on oma pika ajaloo jooksul käinud erinevate võõrvõimude vahel üks-jagu käest kätte. Kordamööda ja vaheldumisi on Tallinnas võimul olnud taanlased, rootslased, sakslased, venelased. Tallinn aga arenes kõige selle võimuvõitluse keskel vastavalt võimalustele omasoodu edasi.

Märkimisväärse tähtsusega on Tallinna ajaloos 15. mai 1248. Tol aastal anti Tallinnale linnaõigused. Lübecki linnaõigused. Tänu linnaõigustele oli Tallinnal võimalik liituda Hansa Liiduga, mis ühednas keskaegse Euroopa suuri kaubanduslinnu. Hansalinnaks olemise ja Lübecki linnaõigustega kaasnes palju privileege. Tallinn sai müntimisõiguse ja laokohaõiguse. Tallinn muutus oluliseks sõlmpunktiks Hansalinnade ja Venemaa linnade vahelistel kaubateedel.

Tallinn.1635.a.

13-16.sajand oli keskaegse Tallinna jaoks kasvu ja õitsengu aeg. Toonane Tallinn - tänane Tallinna vanalinn - sai meile tuttava näo. Niguliste ja Oleviste kirikud, Raekoda, Vana Toomas, gildihooned ja teised Vanalinna pärlid rajati just tol perioodil. Üks põhjustest, miks Vanalinn tänaseni pea puutumatuna on säilinud, on 14.sajandi lõpus vastu võetud otsus keelustada Tallinnas puithoonete rajamine. Kerkinud kivilinna oli aga ajahambal raskem pureda ning erinevatel vaenlastel keerulisem hävitada.

Et tollase Tallinna õitsengu taga peitus kaubanduslik edu, siis koos Hansa Liidu kaubanduslinnade olulisuse vähenemise ning kaubanduslike suhete jahenemisega 16.sajandil, vähenes ka Tallinna tähtsus. Koos sellega ka Tallinna jõukus. Sellele vaatamata tegutses linn usinalt edasi. Tunduvalt suuremat kannatust, kui mõningane rikkuse kadu, põhjustas Tallinnale hoopis 18.sajandil alguses puhkenud katk, mille tõttu suri pea 2/3 linlastest. Sündmus, mis mõne teise linna jaoks oleks tähendanud ehk hävingut aga Tallinnat kaardilt ei pühkinud. Vastupidi - eestlasliku jonnakusega leiti, et sellises olukorras saab minna ainult paremaks. Ja nii ka läks.

Kadrioru loss

18.sajandil sai Tallinn hoopis uue näo - Tallinnast sai tööstuslinn. Tööstuse kõrval aga rajati ka Kadrioru loss ja mitmeid parke. 18.-19.sajandil rajati hoogsalt mitmed vabrikuid ja tehaseid. Tallinn sai raudteeühenduse Peterburiga ning linnaelanikke hakkas sõidutama tramm. 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul ehitati Tallinna Kaarli ja Jaani kirikud, Eesti Draamateater, Rahvusooper "Estonia" hoone, Toompeale Aleksander Nevski katedraal.

I maailmasõjast väljus Tallinn pea puutumatult. 24.veebruaril 1918.aastal kuulutati Tallinnas välja Eesti iseseisvus ning tallinlased said uhkelt kuulutada, et nemad elavad Eesti Vabariigi pealinnas. Esimesed aastad olid värskele pealinnale rasked - sõjatööstuse kadumise, sõjajärgse majanduslanguse ning Venemaaga kaubandussuhete nõrgenemise tõttu majandustegevus Tallinnas peaagu lakkas. Ärid suleti, töökohad kadusid ning inimesed lahkusid linnast. Tasa ja targu aga saadi sellest masendusest jagu ning linnaelu pöörati taas tõusuteele. 

 

      Tallinn peale 1944.a. märtsipommitamist

Tallinn peale 1944.a. märtsipommitamist

II maailmasõjas sai aga Tallinn korralikult tunda, mida tähendab sõjategevus. 1944.aastal märtsis sai Tallinn eriliselt valusa hoobi, kui Nõukogude armee õhuvägi Tallinnat ründas. Pommitamise käigus said suuri kahjustusi Harju tänav, Niguliste kirik, Rahvusooper "Estonia" hoone. Kannatada sai kokku üle 5000 kodu-ja ärihoone ning hukkus pea 600 inimest. Ent nii, nagu mitmeid kordi varem, ei tunnistanud ka nüüd linlased end lööduks, vaid alustasid praktiliselt kohe ülesehitustöödega. 1950ndateks aastateks oli Tallinn peaaegu taastatud.

Tallinna väike vapp

           

Tallinna suur vapp

           

Tallinna täisvapp

               

 

Tallinna lipp

Peale maailmasõdu on Tallinn saanud keskenduda peaasjalikult linna igakülgsele arendamisele. Pealinnale omaselt on Tallinn ikka olnud kultuuri-, majandus- ja poliitikaelu keskuseks. Tallinna linn on jõudsalt kasvanud ning läbi aja üha moodsamaks muutunud. Seejuures aga pole unustatud vana. Nii on Tallinnale iseloomulik unikaalne linnapilt, kus kõrvuti 12.sajandist pärit hoonega seisab 21.sajandist pärit hoone. Et Tallinn on aegade algusest olnud kompott uuest ja vanast ning kaubalinnana olnud alati avatud uutele ja uudsetele väljakutsetele, on Tallinn oma loomult avatud ja uudishimulik. Talletades kõik väärtusliku, püüdleb Tallinn ikka ja aina kõige uue ja moodsa poole. See väljendub nii Tallinna omanäolises kirjukoera tüüpi arhitektuuris, kui kirevas ja erakordselt mitmekülgses kultuurielus.

Nii nagu Tallinn kunagi valmis ei saa, nii ei lõppe ka tants kunagi otsa.
Ja nii on tore Tallinnas tantsida!
Tantsime koos!

Allikad: www.tallinn.ee, eestigiid.ee, entsyklopeedia.ee
Pildid: internet