Viimane peatus: Võru!

Kümnenda linnana 

võõrustab koolitantsijaid 

võrratu Võru!

Saagu siia linn! Ja linn sai. Just nii algabki Võru linna ajalugu, sest Võru linn pole mitte ajaloo jooksul külast linnaks kasvanud asula, vaid hoopis käsu korras asutatud. Nimelt otsustas tsarinna Katariina II 1784.aastal moodustada Liivimaale uue maakonna ja sellega seoses andis ta kindralkuberner Georg von Browne´ile loa osta maakonnakeskuse -kreisilinna- rajamiseks Võru eramõisa. Kindralkuberner seda tegi ja andis 1784.aastal välja dekreedi, mille kohaselt just sinna hakati rajama linna nimega Võru.

Võru mõisahoone

1785.aastal kinnitati Võru linnaplaan. Nähti ette korrapärane, täisnurkselt ristuvate teedega tänavavõrgustik. Linnamajad olid peamiselt ühekordsed puumajad. Linna areng oli alguses aeglane, end muutus aja möödudes aiana tempokamaks. Tugeva tõuke arengule andis 1889.a. linna jõudnud raudtee.

Kreutzwaldi mälestusmärk Võrus

Võru on läbi sajandite olnud ka kultuuri-ja hariduselu keskuseks. 19.sajandil tunti Võru kui koolide linna. Pisikeses linnas oli tervelt 4 kooli, mis tolle aja kohta oli märkimisväärselt suur arv. Võrust on pärit ka Fr.R.Kreutzwald, kes just Võrus kirjutas meie rahvuseepose "Kalevipoeg". Et Võru linnas on  3 järve, siis hakkas Võru tuntust koguma ka suvituskohana.

Võru vapp

Võru lipp

Täna on Võru muhe väike linn, kus tegemist-toimetamist küll ja veel. Võru inimesed on avatud ja külalislahked ning tervitavad kõiki oma armsas linnas. Külastajatel tasub Võrus ka kõrvad kikki hoida, sest Võru linnas võib kuulda inimesi rääkimas Võru keeles! ;) Võro om üts ummamuudu liin, nagu võrukad ise ütlevad.

Meie arvates on Võrus tore tantsida!

Tantsime koos Võrus!