Seitsmes peatus: Jõgeva!

Seitsmendana võtab koolitantsijad vastu
külmapealinn
Jõgeva!

Jõgeva on üks kaunis roheline väikelinn. Erinevalt paljudest teistest Eesti linnadest, ei ole Jõgeval ette näidata keskajal üleantud linnaõigusi, keskaegse linnuse müüre või selle varemeid. Ehkki asulana märgiti Jõgeva kirjalikult ära juba 1599.a. Poola revisjonikirjas, saab Jõgevast linnana rääkida alles 01.maist 1938. Sellele vaatamata on linna lugu muljetavaldav ja parajalt põnev.

Jõgeva endine jaamahoone. Valmis aastal 1949

Jõgeva hakkas linnaks arenema tänu Tartu-Tapa rongiliini rajamisele 19.sajandi lõpus. Jõgevale ehitati raudteejaam ning selle ümber kujunes vilgas asustus. Ehitati eramajad, avati ärid ja ühiskondlikud hooned. 20.sajandi alguses oli Jõgeva juba korraliku alevi tegu ja nägu - 1919.aastal sai Jõgeva ka ametlikult endale aleviku nimetuse. Napilt vähem kui 20 aastat hiljem ilutses aga Jõgeva nime kõrval juba alevi asemel sõna linn.

Linnaõiguste saamise järel valisid Jõgeva linna elanikud ka linna vapi ja lipu kujunduse. Algselt planeeriti kasutada krahv Manteufelli lakoonilist vappi, millel oli punasel taustal hõbedane palk, kuid see mõte laideti maha. Vastu võetud kujunduse kohaselt pidi vapil olema sinisel taeval kuldne tõusev päike, päikese all kolm hõbedast lainjoont, mis kujutavad jõge ja vapi alumisel osal roheline väljak kolme nisupeaga kasvaval kõrrel. Seda otsust aga riiklikul tasandil ei kinnitatud. Nii on Jõgeva linna vapil hoopis kilbi rohelise välja keskel horisontaalne, hõbedane lainespalk. Selle peal, kilbipäisel, kaks kõrvuti asetsevat ja all, kilbijalami keskel, üks kolmest lehest koosnev kuldne ristikheinaleht.

   
          Jõgeva lipp                                                         Jõgeva vapp

Linnaks saamise järel seisis verivärske linn kohe vastamisi II maailmasõja koledustega. II maailmasõja käigus hävis 60% linna hoonetest. Järgnenud Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal ehitati linn taas üles ning linnast kujunes rajoonikeskus. Linn oli jõukas ning kasvas kiirelt.  

Täna on Jõgeva üks tore ja vilgas väikelinn. Ehkki Talvepealinna tiitlit kannab Otepää, on just Jõgeva linn, mida külastavad kõige krõbedamad külmakraadid. Jõgeval on registreeritud ka Eesti külmarekord. Nii on Jõgeva talvesõprade seas tuntud Eesti Külmapealinnana.

                  Jõgeva sümbol - Hea Linna Vaim                                   Jõgeva külmasammas

Linnas käib ka vilgas kultuurielu. Et Jõgevalt on pärit palavalt armastatud luuletaja Betti Alver ning muusik Alo Mattiisen, siis Jõgevalt ilma luule-ja muusikapisikut saamata läbi käia pole võimalik. Ka tantsu hoitakse Jõgeval au sees - nii korraldatakase seal muuhulgas ka Naiste Tantsupidu.

Rõõm on Jõgeval tantsida!

TANTSIME KOOS JÕGEVAL!

Allikad: www.jogeva.ee, www.bettimuuseum.eu
Fotod: internet