Kaheksas peatus: Tartu!

Kaheksanda linnana
võõrustab Koolitantsu 
heade mõtete linn - Tartu!


Eesti haridus-ja teaduselu kants Tartu on õige pika ajalooga. Kirjalikes allikates (Vene kroonikates) märgiti Tartu ära  juba 1030.aastal. Juba siis oli Tartu ihaldusväärne asula, mille pärast erinevad väed muudkui lahingusse astusid. 13.sajandil said sakslased Tartu lõpuks kindlalt enda kätte, Tartust sai piiskopilinn, mis 13.sajandi lõpuks uhkelt ka Hansa Liitu kuulus.

Liivisõja ajal vallutasid linna venelased ning kohalikud elanikud küüditati. Vene võimu all oli Tartu 16.sajandi lõpuni, mil läks edasi poolakate kätte. Poolakatega ei jõutud veel ära harjudagi, kui 17.sajandi esimesel veerandil läks Tartu rootslaste kätte. Seekord juba mõnevõrra pikemaks ajaks. Rootslaste võimu ajal asuti 1632.aastal Tartu Ülikool (tol ajal Academia Gustaviana).

Tartu Ülikooli peahoone

18.sajandi alguses läks Tartu taas venelaste kätte. Linn ehitati välja kindluslinnana ning omandas suure tähtsuse ühe sõlmpunktina Peterburi - Köningsbergi postimaanteel. Tartusse hakati tol ajal rajama ka varaklassitsistlikus stiilis hooneid.

19.sajandil puhkes õitsele Tartu kultuurielu. Taasavatud Tartu Ülikool muutis Tartu oluliseks teaduskeskuseks, mis tõmbas ligi nutikaid inimesi igalt poolt Esuroopast. Ka eestlased asusid ülikooli õppima ning nii kujunes Tartust 19.sajandi keskpaigas eesti vaimu- ja seltsielu keskus, mida iseloomustas rida "esimesi". Välja hakati andma ajalehte "Eesti Postimees", asutati "Vanemuise" selts, toimus esimene üldlaulupidu, rajati Vanemuise teater ning tehti palju palju muud olulist - nimekiri tähelepanuväärsetest sündmustest on tõesti pikk.

Teater Vanemuine 20.saj alguses

19.sajandi lõpus aga süvenes venestamine - muuhulgas muudeti hariduse andmine Tartu Ülikoolis venekeelseks. Puutumata ei jäänud linna nimigi - seni Dorparti nime all tuntud Tartust sai 1893.aastal hoopis Jurjev.

I maailmasõja ajal käis Tartu taas käest kätte - langedes korra Saksa võimu alla. Peagi aga võitsid venelased linna tagasi, ent esimese maailmasõja lõpus vabastasid Tartu Eesti väed ning Tartust sai lõpuks ometi eestlaste linn. 1920. aastal kirjutati just Tartus alla rahuleping Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.

Tartu ajalooline kivisild. Valmis 1784.aastal.

Kivisild hävitati II maailmasõjas taganevate Saksa ja Nõukogude Venemaa vägede poolt

II maalimasõjas said Tartule osaks suured kannatused. Et mõnda aega seisis rinne Emajõel, said linna hooned korralikult kannatada. Järgenenud korduvate pommitamiste käigus Nõukogude Venemaa õhuvägede poolt hävis suur osa Tartu hoonetest. Enamik purustatud hoonetest lammutati hiljem. II maailmasõjale järgenud Nõugkogude Venemaa okupatsiooni ajal muudeti Tartu väliskülalistele nn kinniseks linnaks, kuna Raadil asus starteegiliste pommitajate lennuväli.

Vaade Tartu vanalinnale

Peale Eesti iseseisvuse taastamist on Tartu taas kogu maailmale avatud. Tartu on endiselt Eesti haridus- ja teaduselu südameks ja hingeks. Ent ka ükski muu valdkond ei jää karvavõrdki varju. Tartu kultuurielu on sama värvikirev, kui mistahes muus Euroopa linnas. Et Tartu on heade mõtete linn, siis leiab Tartust endale meelepärase tegevuse iga inimene, ükskõik millist hobi ta parasjagu harrastab või harrastada soovib.

Meie arvame, et Tartus tantsida on väga hea mõte!


TANTSIME KOOS TARTUS!


Kommentaarid

Populaarsed postitused