Viies peatus: Pärnu!

Viiendana tervitab koolitantsijaid 

Eestimaa suvepealinn 

Pärnu!

Pärnu linna kirjalik ajalugu algab aastal 1251. Just tol aastal asutas Saare-Lääne piiskop Henricus Vana-Pärnu. Kes Haapsalu ajalooga tutvus, see mäletab, et 1263.aastal tegid leedukad Vana-Pärnu maatasa ning Saare-Lääne piiskopkonna keskus viidi üle Haapsallu. Erinevalt vaimulikkonnast ei näinud vanad pärnakad põhjust nii kaugele ümber kolida. Nende jaoks oli jõe teine kallas piisavalt kauge ja turvaline koht, kus linn uuesti üles ehitada ning aastast 1265 kõrgus Vana-Pärnu vastaskaldal Uus-Pärnu. Kaupmehed seadsid end jõesuus mugavalt sisse ning kaupa hakati vedama isegi nii kaugetesse linnadesse nagu Breemen, Visby ja Lüübeck. 14.sajandi alguseks oli Pärnu juba sedavõrd heal järjel, et omandas linnaõigused ning kuulus Hansa Liitu.

Pärnu kasvas sajandite jooksul jõudsalt ning selle elanikkond muutus aina rahvusvahelisemaks. Pärnakad edendasid usinalt suhteid välismaalastega ja nii suutsid nad ka Vene tsaarivõimu all säilitada Euroopaliku identideedi. Pärnu sadamat süvendati ning sadama kaudu toimus kaubavahetus lausa Inglismaa ja Portugaliga.

Pärnu esimene mudaravila. Hävis I maailmasõjas.

18.-19. sajandil arendas Pärnu innukalt ka tööstust - rajati tselulloosivabrik, pressiti õli. Tööstuse kõrval tegelesid pärnakad usinalt ka linna heakorraga ja edendasid vaba aja veetmise võimalusi.  19.sajandi keskel rajati Pärnusse esimene kümbluskeskus. Sellega pandi alus Pärnu väga edukale karjäärile kuurortlinnana.

Pärnu on linn, kus hakati esimesena Eestis välja andma järjepidevalt ilmuvat nädalehte. Eestikeelse "Pärnu Postimehe" asutajaks ja toimetajaks ei olnud keegi muu, kui Johann Voldemar Jannsen.

     Manifest Eestimaa rahwastele.

Pärnul on ka väljapaistev koht Eesti iseseisvumise loos. Nimelt loeti just Pärnu linnas 23.veebruaril 1918.aastal avalikult ette Manifest Eestima rahwastele. Kell 8 õhtul kõlasid Endla teatri rõdult sõnad, mida korrati järgnevatel päevadel tuhandeid ja tuhandeid kordi üle kogu Eesti. 24.veebruaril 1918 kuulutati Tallinnas välja Eesti iseseisvus.

II maailmasõja ajal sai Pärnu rängalt kannatada ning okupatsiooniaegse arhitektuuri ja tööstusega rikuti linna ökoloogiline tasakaal. Peale Eesti iseseisvumist on aga pärnakad usinalt tegelenud linna heakorra taastamisega, et muuta linnapilti aina kenamaks ja hubasemaks.

Pärnakad on sellega kahtlemata imehästi hakkama saanud - asjata ei ole Pärnu Eestimaa suvepealinn. Mõnusa Pärnu ranna kõrval on ilmatu mõnus jalutada ka Pärnu tänavatel ja parkides.

Pärnu linn.

Pärnu lipp

Pärnu vapp

Pärnu on üks ütlemata äge koht, kus tantsida!

Tantsime Koos Pärnus!

Allikas: www.parnu.ee

Pildid: internet