teisipäev, 17. jaanuar 2017

Koolitantsul (esi)etendub Ruslan Stapanovi tantsulavastus "Kitš"

Koolitantsu festivali kõikide tantsupäevade õhtuste kontsertide järel hõikame välja tantsupäevalt edasipääsenud tantsud. Samal ajal kui žürii seda ääretult keerulist otsust kaalub, mõtleb ja analüüsib, on publikul aga võimalik nautida üht toredat tantsulavastust! 

Koolitantsu publiku ja osalejate rõõmuks toob Ruslan Stepanov lavale uhiuue tantsulavastuse "Kitš", mida esitavad Koolitantsu Kompanii noored tantsijad.

Millest tantsulavastus räägib? :) Avame natuke tausta:

Kitš – mis see on? On see kummaline savist päkapikk kellegi aias, sest nii on moes? On see punase lipsuga valgest portselanist puudel kellegi kummutil? Või hoopis mõni sisutu, aga särav Hollywoodi film? Ei oska öelda? Pole hullu - sõna “kitš” võeti kasutusele Saksamaal juba 19. sajandi lõpul, aga sellele vaatamata ei oska me selle tähendust tänaseni lõpuni seletada. Me teame, mis on kitš, kui me seda näeme, aga sõnastamisega jääme pigem hätta.

Kitši – särava fassaadiga varjutatud kulunud mõttevälgatusi – on meie ümber väga palju. Pealiskaudsed ja sisutud fantaasiad ja vidinad paeluvad aina vingemalt vilkuvate tuledega. See võtab meid enda vaiksesse embusse, paneb meid kaasa elama ja kaasa tundma. Selle särava näilisuse sees tekib tunne, et see kõik ongi ehe ja päris. Ja me läheme sellega kaasa, teeseldes, et see ongi päris. Teeselda on lihtne, sest teeseldud maailmas on palju mõnusam. Ja kui me kõik teeskleme, siis justkui keegi ei teeskle.


Tule ja vaata, kuidas "kitš" laval välja näeb!



"Kitš"

Koreograaf: Ruslan Stepanov
Helikujundus: Markus Robam

Tantsijad: Tallinna Balletikooli kaasaegse tantsu õppesuuna õpilased Anna-Maria Drobuževa, Elina Masing, Anita Kurõljova, Elise Pottmann, Aglaia Fedotova.

Esietendus: 20.jaanuaril 2017 Viimsi Koolis

Toetab: Eesti Kultuurkapital
Suur tänu: Tallinna Balletikool

Korraldab: Eesti Tantsuagentuur

esmaspäev, 16. jaanuar 2017

VAATA: ERR-i intervjuu Lottega


Vaata ERR-i intervjuud Lottega SIIT!


Koolitantsust võtab sel aastal osa ka Lotte!



Lotte läheb Koolitantsule

Nagu Leiutajatekülas kombeks, ärkas Lotte hommikul kärbes Jaagu kolistamise peale. Jaak seisis aknalaual ja tagus kepiga vastu aknaklaasi. "Marss maast lahti," lärmas Jaak, "hommikvõimlemine juba ootab sind!" Lotte ringutas ja hüppas voodist välja. Täna otsustas Lotte võimlemise asemel hoopiski tantsida. Ta oli rännukoer Klausi sõbra, tantsuõpetaja Fredi juures õppinud selgeks niisugused tantsusammud, mis sobisid imehästi hommikuvõimlemiseks. Jaak vaatas Lotte keksimist ja talle meenus, mida öövarblased olid talle paar päeva tagasi rääkinud. Jaak pikutas parajasti korstna otsas, kui lõbus öövarblaste parv mööda lendas. Jaak päris neilt viimaste uudiste kohta ja sai teada nii mõndagi huvitavat. "Lotte-preili," ütles nüüd Jaak Lottele, "sul tuleb see keksimine päris hästi välja, äkki lähed hoopis võistlema? Tuttavad linnud rääkisid mulle, et paari päeva pärast hakkab pihta üks tantsuvõistlus." Lottel lõid silmad särama, see oli suurepärane mõte! "Mis võistlus see on, kus see toimub, kes seal tantsivad," päris ta Jaagult. Jaak rohkemat tantsuvõistluse kohta ei teadnud, aga ta lubas öövarblaste käest järele uurida. 

Järgmisel hommikul oli Jaak juba varakult Lotte akna taga. "Lotte-preili," teatas Jaak tähtsalt, "tantsuvõistluse nimi on Koolitants ja see toimub korraga mitmes kohas - Tallinnas, Tartus, Võrus ..." rohkem Jaagule ei olnud meelde jäänud, aga seal oli veel pikk nimekiri linnasid  ja külasid. "Ja võistlusest võtavad osa  lasteaedade   ja koolide tantsutrupid." "Suurepärane," rõõmustas Lotte, "kohe paneme kokku Leiutajateküla kooli tantsutrupi!"  Kahju ainult, et ta ei saanud Bruno ja Albertiga arvestada. Bruno oli suusatades jala välja väänanud ja Albert sõidab isa-emaga naaberkülla onu Otto  juurde. Onu Ottol olid puust kõrvad ja igal talvel hakkasid nad miskipärast õitsema. Kui see oli juhtunud, sõitsid kõik sugulased kokku seda ilmaimet vaatama. "Brunost ja Albertist on kahju, aga kooliõpilastest tantsutrupi saame kokku küll," seletas Lotte Jaagule, "Leiutajatekülas käivad ju kõik soovijad koolis. Seaema Helmi, karu Eduard, suslik Väino, meil tantsijaid juba jätkub." Kärbes Jaak raputas pead, kõik tantsijad peavad olema lapsed, selline on Koolitantsu reegel. Lotte muutus  murelikuks, paistis, et ta ei saagi tantsuvõistlusele minna. 

"Eks ole," itsitas Jaak, "tuju kohe kukkus?" "Muidugi," vastas Lotte, "ma juba kujutasin ette, kuidas ma seal kõikide ees tantsin." "Oo ja, kurb lugu küll," itsitas Jaak edasi. Lotte vangutas pead, tema meelest polnud siin midagi naljakat. See pani Jaagu veelgi rohkem itsitama, ta kukkus istuli, vehkis käte ja jalgadega ja lausa luksus naerust. Lotte ei saanud enam mitte midagi aru. Aga siis kargas Jaagu põuetaskust välja öövarblane ja teatas, et Lotte on kutsutud Koolitantsule tähtsaks külaliseks! Kõigepealt peab ta vaatama, kuidas laste tantsutrupid tantsivad ja pärast, lõppkontserdil, tuleb tal teiste ees üks vahva omaenda väljamõeldud tants esitada. "Aga miks just mina," imestas Lotte. "Eks nad kõigepealt tahtsid ju mind, aga kes teid siis hommikul üles ajama hakkab," ütles Jaak tõsise näoga ja purskas siis uuesti naerma. "Mine, mine," luksus ta läbi naeru, "tantsi ja pärast räägi meile ka, kuidas seal oli."

Lotte asus juba järgmisel päeval teele. Ema küpsetas Lottele kaasa magusaid pannkooke, isa leiutas kiiresti valmis ratastega suusad. Et Lotte saaks sõita nii lumes kui kõnniteel. Kuidas Lottel Koolitantsul läks, sellest räägib ta kohe, kui on kodus tagasi. 



Loo autor: Janno Põldma

VAATA: ERR-i intervjuu Eliisaga


Vaata ERR-i intervjuud Eliisaga SIIT!


Koolitantsu festivali kolmas žüriiliige: Eliisa Sirelpuu!

Koolitantsu žürii liige Eliisa Sirelpuu on koreograaf, kelle silmad panevad särama tants ja head inimesed. Teda inspireerivad loodus, ümbritsev elu, muusika, teised koreograafid ning tema õpilased. Ta laseb kõigel ja kõigil ennast puudutada ning elul ja tantsukunstil endast läbi voolata.

Eliisa lõpetas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia koreograafia eriala 2009. aastal ning sukeldus pärast seda pea ees tantsumaailma. Eliisa asus tööle tantsuõpetajana andes tantsutunde mitmetes koolides ja stuudiotes – ta on õpetanud noori Rahumäe Põhikoolis, ETA Tantsukoolis, Tantsugeenis ja mujal.

Õpetajatöö kõrvalt on Eliisa loonud mitmeid tantsulavastusi, teiste seas "Take me to your happy place" (2015), "Hõbevooder" (2016). Eliisa peab ennast maailma kõige õnnelikumaks inimeseks, kuna saab töö kaudu tegeleda igapäevaselt oma tõelise kire – tantsuga.

Hästi oluliseks peab Eliisa enda pidevat arendamist ja osaleb seetõttu võimalusel alati teiste koreograafide tantsutöötubades. Eestis läbiviidavate töötubade kõrval paneb Eliisa end rõõmuga proovile ka välismaal. Nii on ta end täiendanud erinevate koreograafide käe all Poolas, Suurbritannias, Ameerika Ühendriikides ja mujal.

Tantsu puhul peab Eliisa kõige olulisemaks ausust ja hingestatust. Kui tantsija on laval kohal ja naudib seda, mida ta teeb, siis see haarab kaasa ja puudutab. Kui sa oled andnud endast maksimumi ja armastad seda, mida teed, siis ongi kõik õigesti ning teiste arvamus ei ole siis enam mõõdupuuks.

Koolitantsul on Eliisa ise osalenud nii tantsija kui ka juhendajana. Seetõttu on tal hea ettekujutus sellest, mis osalejate hinges ja südames toimub. Ka on Eliisa varasemalt Koolitantsul žüriiliikme rollis olnud. Nii on teada, mis ees ootab ning mida tähendab kõigi tantsude vaatamine, hindamine ja tagasiside andmine – lihtne see töö ei ole. Sellele vaatamata on Eliisa väga põnevil ja ootab suure huviga kõiki neid uudseid lahendusi ja tantsurõõmu, mille Koolitantsul osalevad tantsijad endaga alati kaasa toovad.

neljapäev, 12. jaanuar 2017

VAATA: ERR-i intervjuu Kaja Kreitzbergiga



Vaata ERR-i intervjuud Kajaga SIIT!



Koolitantsu teine žüriiliige: Kaja Kreitzberg!

Kaja Kreitzberg on Koolitantsu žürii liige, kes ei kujuta elu ilma tantsuta kuidagi ette. Tants on tema elu lahutamatu osa ning Kaja sõnul on ta tantsust nii läbi imbunud, et ei pea tantsuta maailma isegi võimalikuks. Kaja naudib tantsus kõike: muusikat, helisid, vaikust ja liikumist – nii välimiselt kui ka sisemiselt.

Kaja avastas tantsu enda jaoks juba päris väikesena või avastas hoopis tants Kaja, kes enam teab. Talle meeldis väga telekast igasuguseid tantsusaateid vaadata ning niipea kui muusika mängis, Kaja tantsis. Vanematel ei jäänud Kaja armastus tantsu vastu märkamata ning kui ta sai tantsurühmast soovituse tantsimisega tõsisemalt tegelema hakata, pandi Kaja Tallinna balletikooli. See kõik oli hästi loomulik ja iseenesest mõistetav.

Peale balletikooli lõpetamist asus Kaja tööle rahvusooperisse Estonia ning tantsis Eesti rahvusballeti trupis 22 hooaega.

Alates 2006. aastast tegutseb Kaja ka tantsupedagoogina, õpetades nüüd juba ise noori Tallinna balletikoolis ja ka ETA tantsukoolis. Tantsuõpetajana meeldib talle kõige vähem hindeid panna ning kõige rohkem näha oma õpilasi õnnestumas. Kaja sõnul on südantsoojendav, kui suudad last innustada ja näha, kuidas laps motiveerib ennast tööd tegema ja siis särama lööb.

Kui tantsu õppimine ja õpetamine muutub õpetaja ja õpilase vaheliseks koostööks, mille kaudu mõlemad arenevad ja kasvavad, siis see puudutab hinge. Ja kui näed siis oma õpilast laval säramas ja tantsuga teisi puudutamas, siis see tõeliselt eriline.

Koolitantsu maailma siseneb Kaja aga esimest korda. Kui ta väike oli, siis Koolitantsu veel ei olnud ja vanemaks saades oli juba õpingutega teistmoodi hõivatud. Seda suurem on aga rõõm sellest nüüd osa saada, eriti veel, kuna Kaja on hakanud märkama enda ümber aina rohkem ja rohkem professionaalseid tantsijaid, kes on oma tantsuteed alustanud just Koolitantsul osalemisega.

Žüriiliikme rolli võtab Kaja väga tõsiselt. Hinnangu ja tagasiside andmine kellegi tööle on alati suur vastutus. Kaja läheb festivale vastu suure uudishimuga ega raamista ennast ühegi ootuse või eeldusega. Ta on avatud kõigele, mis noortel pakkuda on ning ootab suure huviga näha Eesti tantsutulevikku.

kolmapäev, 11. jaanuar 2017

VAATA: ERR-i intervjuu Ruslan Stepanoviga


Vaata ERR-i intervjuud Ruslaniga SIIT.


Koolitantsu festivali esimene žürii liige: Ruslan Stepanov!




Ruslan Stepanov on koreograaf ja tantsija, kes oma pika karjääri jooksul on puudutanud ühel või teisel moel igat tantsuhuvilist. Koolitants on Ruslanile väga südamelähedane – aastaid tagasi alustas Ruslan oma tantsuteekonda just Koolitantsu lavalt. Saadud kogemus innustas ja andis vajaliku tõuke astumaks TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiasse, kus omandas koreograafi – tantsija – tantsuõpetaja hariduse.

Peale kooli lõpetamist sisenes Ruslan tantsumaailma, töötades Teatris Vanemuine tantsija ja koreograafina. Ruslani tähelepanuväärsemateks töödeks olid tantsulavastused „Reisja“ (2007), „Vaikus“ (2009) ja „Kevade“ (2009) ning suurepärane „Carrrmen!“, mis pärjati ka 2012 Eesti teatri aasta auhindade galal parima tantsulavastuse tiitliga. 2012.aastal asus Ruslan tööle Saksamaale Gerhart­ Hauptmann­ Teatri tantsukompaniisse ning alates 2014.aastast on Ruslan töötanud vabakutselise tantsija ja koreograafina Saksamaal ja Eestis.

Möödunud aasta tõi aga Ruslani Koolitantsu juurde tagasi – Ruslan oli üks Koolitantsu Kompanii koreograafidest ning lavastas koos Maria Goltsmani, Elina Tamme ja Eneli Rüütliga tantsulavastuse „Lendav banaan“. Koostöö Koolitantsu Kompanii noortega tekitas Ruslanis huvi Eesti noorte tantsijate vastu ning kui Koolitantsu meeskonnalt tuli ettepanek tulla Koolitantsu festivali žüriisse, oli Ruslan ilma pikemata nõus. Ruslan ootab festivali suure huviga, et näha, mis Eesti tantsumaastikul täna teoksil on ning mis tänases Koolitantsu maailmas toimub.

Žürii liikme rolli kõrval jätkab Ruslan ka Koolitantsu Kompaniiga. Rõõmustada tasub ka kõigil neil, kes eelmise aasta Koolitantsu Kompanii töötubades osalesid või mingil põhjusel sellest ilma jäid – Ruslan viib ka tänavu ühte Koolitantsu Kompanii töötuba läbi! Kirsiks tordi peal aga esietendub Koolitantsu festivalil Koolitantsu Kompanii noorte esituses Ruslani uhiuus tantsulavastus „Kitš“. Kes teeb, see jõuab!

esmaspäev, 9. jaanuar 2017

VAATA: ERR-i intervjuu Koolitantsu õhtujuhi Sassiga!



Vaata ERR-i intervjuud Sassiga SIIT ! :)

 

Koolitants 2017 festivali õhtujuht: Aleksandr Žemžurov!

Tänavuse Koolitantsu festivali kontsertide õhtujuhiks on energiline ja alati naerusuine Aleksandr Žemžurov, keda sõbrad-tuttavad hüüavad Sassiks. Tantsinud on Sass nii kaua, kui ta mäletab ning mitmel korral ka Koolitantsule sattunud. Et aga Sassist kord Koolitantsu õhtujuht saab, sellest ei osanud ta unistadagi.

"Koolitants on alati olnud minu jaoks suur sündmus ning Koolitantsule minek eesmärk omaette," rääkis Sass, kes igapäevaselt töötab tantsuõpetajana. Sass võttis omaloodud tantsuga Koolitantsust osa juba kümme aastat tagasi. "Esimesel korral panin tantsu lihtsalt kokku materjalist, mida trennis olime õppinud," meenutas ta, kuidas esimese Koolitantsu tantsu tegi. "Meil oli hea materjal ja ma tundsin, et sellega võiks täitsa Koolitantsule minna ja noored olid nõus. Esimesel korral ei suutnud ma oma rühmast lahti lasta," naeris Sass, "ma tantsisin laval koos oma rühmaga. Sain ka korraldajatelt hoiatuse, et see ei ole reglemendiga lubatud. Tagantjärgi mõeldes ei saanud minu rühm ehk sellepärast edasi, kuid see polnud ka meie eesmärk. Me nautisime lihtsalt koos tantsimist ja videot vaadates on näha, et meil oli laval hirmus tore olla!"

Koos tegemise rõõm ja tantsimise nautimine on Sassi sõnul Koolitantsul kõige olulisem. "Tants võiks olla nii äge, et on Koolitantsu vääriline, aga ei peaks ilmtingimata võitma minema," andis Sass nõu. "Sel aastal osaleb näiteks Koolitantsul üks rühm, kellele ma annan tunde. Need tüdrukud on ääretult tublid ja panevad end proovile tänavatantsu žanris. Keegi neist tegelikult tänavatantsija ei ole, osad on hoopis balletikooli taustaga. See on neile tõsine väljakutse, alates tantsutehnikast kuni riietuseni. Aga nad naudivad seda, mida teevad ja tunnevad sellest kõigest suurt rõõmu!"

Olles ise oma tantsudega Koolitantsul osalenud mõistab Sass hästi, et kui edasi ei pääse, võib tekkida tunne, et midagi läks valesti, ent tegelikult pole asi üldse selles. "Koolitantsul on igal aastal kohutavalt palju häid tantse ja tantsijaid. Žüriil lihtsalt ei ole võimalik kõigile "jah" öelda. See, et edasi ei saanud, ei tähenda, et keegi on halvem või parem. Selline oli lihtsalt selle hetke žürii otsus. See võiks olla pigem motivatsioon, et järgmine aasta tulla ja uuesti tantsida! Koolitantsul on hästi tore traditsioon, et juhendajatele antakse tagasisidet ja see on hea koht kuulata žürii mõtteid. Aga ma rõhutaks ikkagi, et finaalkontserdile mitte saamist ei tohiks võtta selliselt, et midagi läks valesti. Maitsed ongi erinevad! Järgmine aasta tule kindlasti uuesti ja siis meeldib žüriile ehk just sinu tants!"

Küsimuse peale, kas siis üldse on olemas kole tants, vastab Sass siiski jaatavalt. "Kole tants on küll olemas. Kui tantsus on agressiivsus, negatiivsus ja kole emotsioon, siis see on kole. Siis see pole muidugi enam ka tants," jätkas Sass tõsiselt. "Tants ise on väga ilus. Tantsuga saad sa väljendada kõike seda, mida sõnas, kirjas, laulus või mingil muul moel enam ei saa. Tants on inimese jätk. Ja tants liigutab – tänu tantsule me ei seisa ühe koha peal. See inspireerib edasi liikuma, edasi püüdlema. Tantsus on selline emotsioon, mis paneb sind püüdlema sinna, kus sul on hea."

Koolitantsu maakondlikel tantsupäevadel osalemine ei ole Sassile uus asi. Eelmisel aastal käis Sass kõik tantsupäevad läbi, kuna esines Julia Koneva tantsulavastuses "You Must Love Onions". Nii on Sassil pilt ees, mis tantsupäevadel toimub. "Eelmise aasta Koolitantsult on mul kõige eredamalt meeles lavatagune melu. Kõik see, mis eelneb lavale minekule, kuidas noored lava taga valmistuvad ja tantsivad. Me julgustasime üksteist, vaatasime, et keegi ei muretseks ega kardaks. See hetk lava taga, kui tantsija on peaaegu laval, on väga eriline. Ta pole veel laval, aga hinges juba on. See on väga äge."

Tänavu on osaleb Sass Koolitantsul õhtujuhina. "Hurraa!" on Sassi vahetu reaktsioon selle peale. "Koolitants on kahtlemata minu selle aasta kõige ägedam sündmus. Ma olen väga õnnelik selle üle, et ma saan õhtujuht olla. See on väga suur au!" Sassi sõnul kardab ta selle rolli juures vast kõige rohkem seda, et teeb rääkides grammatilisi prohmakaid, kuna eesti keel ei ole tema emakeel. "No ja siis on muidugi veel lavanärv. Ma ei ole tänaseni täitsa selgeks saanud, kuidas sellest lahti saada," naeris ta, "aga ma püüan sellest üle olla ja mitte välja näidata, et ma pabistan."

Sass mõtleb juba praegu, mida ja kuidas öelda. "Mu tütar sai kingituseks kaja-efektiga mikrofoni. Sellega ma harjutan," rääkis ta, kuidas ennast ette valmistab. "Ma teen õhtuti selle mikrofoniga lapsele sõud. Ma alustan alati sõnadega "Tere tulemast! Mul on suur rõõm, et olete siin!" Mu lapsele väga meeldib. Aga see, et ma harjutan, ei tähenda, et kõik on pähe õpitud nagu robotil. Mul on siiralt tõeliselt suur rõõm, et nii paljud Koolitantsul osalevad ja sellest osa saada tahavad. Et Koolitants toob nii palju toredaid inimesi kokku."



Aleksandr Žemžurov töötab tantsuõpetajana ETA tantsukoolis ning treenerina oma stuudios Meie Meel. Aleksandr töötab ka Tallinna 53. Keskkoolis huvijuhina ja annab liikumistunde Mardi lasteaias. 2012. aastal lõpetas ta Tallinna ülikooli koreograafia eriala. Ta on osalenud tantsijana mitmetes tantsulavastustes, teiste seas "You Must Love Onions" (Julia Koneva, 2014) ja "Take me to the happy place" (Eliisa Sirelpuu, 2015).