reede, 27. veebruar 2015

"AVA SILMAD" Koolitantsul



Koolitants teeb sel aastal koostööd vägivallavastase kampaaniaga „Ava silmad“, mille mällusööbivad plakatid möödunud sügise linnapildist on vast kõigil veel meeles. Koolitantsu tantsupäevadel on juhendajatel võimalik osaleda koolitustel, kus räägitakse täpsemalt, kuidas vägivallaga toime tulla. Palusime kampaania projektijuhil Kerli Palul seda äärmiselt olulist ja väga vajalikku kampaaniat veidi lähemalt tutvustada. 

„Kui ausalt kõik ära rääkida, siis tuleb alustada palju kaugemalt, kui sellest hetkest, kui Eesti oli kaetud plakatitega, millel kätega kaetud näod läbitungivate silmadega meid kuu vältel saatsid või klipid, kus vennad Piusid tuletasid meede, et vägivalda õpitakse ümbritsevatelt inimestelt ja maailmameister Nabi teadis rääkida, et vägivald on lubatud vaid reeglite olemasolul spordiringis,“ alustas Kerli.  

Kampaania fookuses on mistahes vormis vägivalla vastu võitlemine ja selle ennetamine. „Vägivalla puhul peab meeles pidama, et vägivald ei ole üldse valik,“ paneb Kerli südamele. Vägivalda saab oluliselt vähendada elanikkonna teadlikkuse tõusuga, üldiste hoiakute muutusega. „Me ei saa tolereerida vägivalda, vägivaldset käitumist ja ka seda, et kellegi suhtes seda tarvitatakse,“ on Kerli resoluutne, „me ei tohi aktsepteerida vägivallatsejaid - läbi sellise käitumise muudame me oma sõbrad, tuttavad, lähedased haavatavaks, me mõjutame oma lapsi rohkem kui me oskame arvata.“

Kerli sõnul on Eesti riik viimasel 4-5 aastal tublisti panustanud lähisuhtevägivalla, sealjuures ka naiste vastu suunatud vägivalla, teemadesse, erinevate vägivallaliikide teadvustamisse. Spetsialistidele -  neile, kes vahetult puutuvad kokku vägivalla ohvritega ja ka vägivallatsejatega: politseinikud, sotsiaaltöötajad, tervishoiutöötajad- on suunatud mitmeid koolitusi, infopäevi, arutelusid. Ainult kiitvate sõnadega tuleb ära märkida ka vastavate mittetulundusühingute panus teema fookuses hoidmisega. 

Aastate jooksul on tehtud ära suur, oluline ja tänuväärne töö, ent kogu selle toimetamise keskel on jäänud kõikvõimalikest koolitustest välja noortega vahetult kokku puutuvad inimesed – treenerid, juhendajad, õpetajad, noortekeskuste töötajad. „See, et 20-30 kaupa spetsialiste koolitatakse, on hea ja vajalik, aga kui üldine elanikkond teemaga kaasa ei tule, ei muutu olukord kuigi palju paremaks,“ nentis Kerli „on teada tarkus, et ennetada on palju odavam, kui tegeleda pärast karmide tagajärgedega.“ 

Niisiis võtsimegi koostöös Koolitantsuga nõuks arutada vägivalla teemadel noortega ja nende juhendajatega. Jagame nõu, kuidas käituda, kui märkame lähisuhtevägivalla ja naiste vastu suunatud vägivalla all kannatavat noort. See on äärmiselt oluline, sest noored ise ja nende juhendajad, on sageli esimesed märkajad. Tihti pole siin veel tegemist kuriteoga, ega vajadust sotsiaaltöötaja või riikliku ohvriabi sekkumise järele - piisab nõu pidamisest näiteks tugikeskuse nõustajaga telefonil 1492. Abivajajale aga on märkamine ja toetamine äärmiselt oluline, sest vägivallast pääsemine algab probleemi teadvustamisega ja julgusega sellest rääkida.

Projektiga saad lähemalt tutvuda veebilehel avasilmad.ee.

Kindlasti mängi Facebookis ka Karikakramängu, läbi mille tutvud erinevate viisidega, kuidas erinavates olukordades reageerida.




ÜTLEME KOOS VÄGIVALLALE EI


 „Ava Silmad“ projekt saab teoks tänu Euroopa Liidu ja Eesti riigi rahastusele.

neljapäev, 12. veebruar 2015

Kardinate taga: Koreograafide koosolek


Eelmisel nädalal istus ühe laua taha tänavuse Koolitantsu kunstiline meeskond. Võiks arvata, et kui neli tantsijat-koreograafi kokku saavad, lükatakse muss põhja ja tantsu jätkub õhtuni. Aga ei. Välja võeti hoopis läpakad ja tabletid ning koosolekul valitsenud üliasjaliku meeleolu järgi oleks võinud arvata, et tegeletakse mingi ääretult tõsise probleemi lahendamisega. Tõepoolest, Koolitantsu tantsupäevade ja töötubade ettevalmistamine pole just maailma lihtsaim ülesanne. Koosoleku lõpuks said aga plaanid paberile ning laiali mindi heas tujus ja naeru saatel. :)


Kunstilise meeskonna avakoosolek. 
Vasakult: Argo Liik, Tuomo Railo, Liisa Laine ja Olga Privis
Foto: Gerli Raadik

Kunstilise meeskonna avakoosolek. 
Vasakult: Argo Liik, Tuomo Railo, Liisa Laine ja Olga Privis

Foto: Gerli Raadik

teisipäev, 10. veebruar 2015

Saame tuttavaks: särav Olga Privis

Olga Privis


Tere kõigile!

Mina olen Olga Privis. Mulle meeldib nii ise tantsida (laval, tantsusaalis, peol, peegli ees), kui luua tantse teistele (tantsijatele, näitlejatele, lauljatele jt). Mina usun, et rohkem või vähem, tantsida oskavad ja saavad kõik! Juhuuu!!!

Nii palju, kui ise mäletan, olen tantsinud terve oma elu. Lavastama ja õpetama hakkasin juba lapsepõlves - lavastasin kodus pidulikke kontserte, milles tantsisid minu noorem õde ja tema sõbrannad ;). Lapsepõlves tegelesin ka sportvõimlemisega, kus sain esimesed koreograafia tunnid. Vanaema viis mu balletikooli katsetele, tänu millele on mu elu seotud tantsuga siiamaani. Minu esimene lavaline etteaste oli Rahvusooper Estonia muusikalis "Pipi Pikksukk" väikeste neegrite tantsus (me olime üliuhked, jätsime isegi peale etendust grimmi mustavärvi naha laigud peale, et kõigele ühistranspordis ja kodus näidata, et oleme artistid).

Tantsualase kõrghariduse sain Tallinna Ülikoolist. See oli väga oluline aeg. Mul olid head pedagoogid. Saan rõõmuga öelda, et Mait Agu ja Rene Nõmmik leidsid ja ütlesid tol ajal õiged sõnad, mis aitasid mul leida oma tee tantsus, ja ka elus. Ülikoolis puutusin kokku erinevate tantsustiilidega, lemmikuteks said jazz ja kaasaegne tants. Avastasin koreograafid, kes keerasid minu mõtlemist 360 kraadi! Teiste seas avaldasid muljet Bob Fosse, Mats Ek, Pina Bausch, Matthew Bourne, Trisha Brown, Sasha WALTZ, DV 8. Nende tööd inspireerisid mind keskenduma tantsukunstile ja proovima midagi luua.

Praegu töötan teatris liikumisjuhina - panen näitlejaid erinevates lavastustes liikuma. Lisaks annan tantsutunde ja osalen vabakutselise tantsijana erinevates tantsuprojektides. Mind huvitab kunst, tantsukunst ja selle mitmesugused väljendusvormid. Oma tantsukarjääri jooksul olen osalenud erinevates tantsuprojektides Euroopast Aasiani nii tantsijana kui ka koreograafina. Ma armastan seda, mida ma teen. Võimalus sõita ringi, vaadata maailma, kohtuda uute huvitavate inimestega. Muidugi ei ole kõik nii lihtne, kui pealt paistab, selleks on vaja palju tööd teha. Õppimist ei tohi lõpetada ning tuleb jätkata enda arendamist nii isiksuse kui tantsijana. Ise üritan ennast täiendada kõikvõimalikel koolitustel (summer dance school), proovida uusi tantsutehnikaid ja alati võtta erinevaid workshoppe.

Viimasel ajal tunnen huvi niisuguste tantsustiilide vast nagu Flamenco ja Milonga (tango). Neid iseloomustab eelkõige temperament, rütm, karakter. Meeldib Lindy Hop ja Bolliwood tantsud, eelkõige neis peituv kiirus, trikid, säravus, eksootika. Meeldib vaadata freestyle battle’eid. Neis köidab mind eelkõige improvisatsioon, spontaansus, dialoog, keha vabadus, keha võimalus ja oskus. Meeldib vaadata telesaadet "So you think, you can dance", kus mind paelub perfektne tehnika, kergus, jõulisus, musikaalsus, avalikkus, julgus, väljenduslikkus, liikumise kvaliteet, keha kasutamine. Eelpool toodud omadussõnad ja iseloomustused võtavad kokku kõige selle, mida hindan tantsus kõige rohkem. 

Koolitantsul olen ma tänavu estraaditantsude koreograaf. Siinkohal pange kohe kõrva taha, mida tähendab estraad. ESTRAAD – see on LAVA. Estraad ühendab erinevaid žanreid. Estraadis lauldakse, tehakse tsirkust, räägitakse ja muidugi tantsitakse. Estraaditantsus on oluline mitte ainult tehnika, aga ka näitlejameisterlikkus ja individuaalsus. Estraaditants on väike teatraalne tegevus. Oluline on laval olek. Minu sõnum kõigile estraaditantsu töötubades osalejatele: OLGE! Olge vaprad, näidake ennast täiega! Pidage meeles, et Igaüks teist on unikaalne ja isikupärane. Soovin Teile kõigile edu!


Kohtumiseni Koolitantsul!

Alati teie,
Olga



P.S. Youtube’is on saadaval väga palju häid ja kaasaegseid tantsuvideoid. Mina aga panen soovitan teil vaadata hoopis kahte vanemat tantsuklippi. Esimene on legendaarse koreograafi Bob Fosse'i "The Rich Man's Frug" filmist "Sweet Charity" (1969) ja teine Nick Castle'i poolt loodud hämmastav „Lindy Hop“ filmist "Hellzapoppin'" (1941).








KOHTUMISENI KOOLITANTSUL! KOHTUMISENI ESTRAADITANTSUDE TÖÖTUBADES!

esmaspäev, 9. veebruar 2015

Saame tuttavaks: naerusuine Liisa Laine


  Liisa ja tants

Liisa Laine
   "Ma armastan tohutult juustu!" ütleb Liisa naerdes, kui paluda tal ennast tutvustada. Sealt edasi aga on Liisa puhul tegemist tantsija-koreograafiga, keda iseloomustab vanasõna „kes palju teeb, see palju jõuab“. See paistab ka kaugele välja, sest lisaks sellele, et Liisa on käesoleval aastal üks Koolitantsu koreograafidest, annab ta tantsutunde E.T.A Tantsukoolis, tantsustuudios „Tantsugeen“ ja tantsuansamblis „Tuisuline". Selle kõige kõrval veab Liisa veel erinevaid tantsutruppe ning on seotud paljude  projektidega.
   Tantsuga hakkas Liisa tegelema 6-aastaselt, kui ta ema täheldas, et Liisa igal võimalikul hetkel jalga keerutama kipub ning ta seepeale tantsuansamblisse „Sõleke“ tantsima viis. Tantsust sai Liisa lahutamatu kaaslane, „Sõlekese“ kõrval täiendas Liisa ennast Studio One’is, D-Lux'is ja Tantsuakadeemias. Edasi asus Liisa õppima E.T.A Tantsukooli, kus ta lõpetamise järel ise õpetajana tööle asus. Tantsumaailm avanes oma täiuses Liisa jaoks aga Rootsis, kus Liisa õppis ühe aasta Rootsi Ballet Akademien’i Streetline programmis, mille raames oli võimalik omandada kõige erinevamaid stiile.
   Tänu sellele, et Liisa on oma tantsijatee jooksul kokku puutunud kõige erinevamate žanrite ja stiilidega, Liisal ühte kindlat lemmikut tantsustiili polegi. „Lemmik tantsustiil on vastavalt päevale, inspiratsioonile, tujule“, ütleb Liisa ja lisab siis: „kuid armastan, kui kaasaegne tants on segatud tänavatantsuga või on segu nt eesti-, kaasaegsest- ja showtantsust.“ Liisa jaoks on tantsimise puhul oluline, et tantsija seda naudiks, et ta leiaks oma mugavustsooni ja oskuse end läbi tantsu väljendada. Seejärel aga julguse sellest mugavustsoonist välja tulla ja uusi asju proovida. „Oluline olla avatud, astuda mugavustsoonist välja ja ennast tantsijana arendada“. Siia juurde tsiteerib Liisa aga Martha Grahamit: „Suurepärased tantsijad ei ole suurepärased oma tehnika tõttu, nad on suurepärased oma kire tõttu“.

Liisa ja Koolitants

   Liisa on Koolitantsul osalenud pea igal mõeldaval moel. Liisa on osalenud seal nii tantsijana kui korraldusmeeskonna liikmena, aga ka pealtvaataja – kaasaelajana. „Viimast korda tantsijana Koolitantsul osaledes olime laureaadid vabatantsus Elo Undi loominguga ,,Puu taga’’“, meenutab Liisa. Korraldusmeeskonnas olemisest mäletab Liisa aga tohutut sebimist. „Ma mäletan, kui tohutult palju sagimist ja sekeldamist lava taga ikka on,“ meenutab Liisa ning lisab naerdes, „samuti sain selgeks, kuidas tantsupõrand maha käib ja kokku saab rullitud. Kohutavalt tüütu!“
   Sel aastal on Liisa aga Koolitantsul eesti teemaliste tantsude žanri koreograaf. Mis ootab tantsijaid ees Liisa töötubades? „Palju fun’i. Stiiliselt saab olema kindlasti kombo erinevatest stiilidest, kuid rõhume Eesti motiivile ja taustaks mängib Eesti etno-folk muusika. Tantsime nii individuaalselt, kui saame sõpradeks teiste tantsijatega läbi paaritantsu. Tahaks loota, et saalis tekib positiivne õhkkond ja kõik annavad endast maksimumi. Päeva lõpuks peab higi ikka voolama ja sääremari valutama!“ Liisa ootab oma töötubades osalejatelt avatust ja enesekindlust:„ Oluline oleks mitte oma liistude juurde kinni jääda. Me ei tee seal töötoas tüüpilist eesti rahvatantsu. Seda enam tuleks olla avatud kõigele. Alla ei tohi anda, kui esimesel korral välja ei tule, vaid tuleb edasi pusida. Ootan tantsijatelt enesekindlust!“
   Kui Liisa aga saaks sel aastal ise tantsijana osaleda, valiks ta hoopis vabatantsude kategooria. „Ei pelgaks mitte ühtegi kategooriat, kuna kõik on kehale tuttav, kuid valiksin tõenäoliselt vabatantsu, sest eestvedajaks on Tuomo, kes ei ole Eestist ja keda ma koreograafina ei tunne. Oleks põnev tutvuda millegi ja kellegi uuega!“

Liisa ja tantsumaailm

* Kas eelistad olla pigem tantsija või koreograaf?

„Seda küsimust küsin ma viimasel ajal endalt väga palju. Hetkel on mu põhirõhk õpetamisel, kuid teen kaasa ka projektides, kus saan olla tantsija rollis. Tunnen, et vajan mõlemat poolt üheaegselt.“

* Kes on Sinu eeskuju tantsumaastikul?

„Otseseid eeskujusid ei olegi. On muidugi õpetajad, kelle käe all olen õppinud, kuid proovin vaadata tantsumaailmas nii laialt ringi ja haarata igalt poolt nii palju, kui saab ja mitte kellegi kindla koreograafi / lavastaja käekirja või mõtetesse kinni jääda.“

* Millise laulja taustatantsijaks sa silma pilgutamata läheks?

„Beyonce.“

* Mis on viimase aja Sind enim inspireerinud/üllatanud tants/kombinatsioon, mida oled näinud?

„Austan väga koreograafe, kes jutustavad oma tantsuga lugusid või kellel on nö taustalugu. Viiamase aja hea näide on Keone & Mari „Time for Love“"


KOHTUMISENI KOOLITANTSUL! KOHTUMISENI EESTI TEEMALISTE TANTSUDE TÖÖTUBADES!