Saame tuttavaks: särav Olga Privis

Olga Privis

Tere kõigile!

Mina olen Olga Privis. Mulle meeldib nii ise tantsida (laval, tantsusaalis, peol, peegli ees), kui luua tantse teistele (tantsijatele, näitlejatele, lauljatele jt). Mina usun, et rohkem või vähem, tantsida oskavad ja saavad kõik! Juhuuu!!!

Nii palju, kui ise mäletan, olen tantsinud terve oma elu. Lavastama ja õpetama hakkasin juba lapsepõlves - lavastasin kodus pidulikke kontserte, milles tantsisid minu noorem õde ja tema sõbrannad ;). Lapsepõlves tegelesin ka sportvõimlemisega, kus sain esimesed koreograafia tunnid. Vanaema viis mu balletikooli katsetele, tänu millele on mu elu seotud tantsuga siiamaani. Minu esimene lavaline etteaste oli Rahvusooper Estonia muusikalis "Pipi Pikksukk" väikeste neegrite tantsus (me olime üliuhked, jätsime isegi peale etendust grimmi mustavärvi naha laigud peale, et kõigele ühistranspordis ja kodus näidata, et oleme artistid).

Tantsualase kõrghariduse sain Tallinna Ülikoolist. See oli väga oluline aeg. Mul olid head pedagoogid. Saan rõõmuga öelda, et Mait Agu ja Rene Nõmmik leidsid ja ütlesid tol ajal õiged sõnad, mis aitasid mul leida oma tee tantsus, ja ka elus. Ülikoolis puutusin kokku erinevate tantsustiilidega, lemmikuteks said jazz ja kaasaegne tants. Avastasin koreograafid, kes keerasid minu mõtlemist 360 kraadi! Teiste seas avaldasid muljet Bob Fosse, Mats Ek, Pina Bausch, Matthew Bourne, Trisha Brown, Sasha WALTZ, DV 8. Nende tööd inspireerisid mind keskenduma tantsukunstile ja proovima midagi luua.

Praegu töötan teatris liikumisjuhina - panen näitlejaid erinevates lavastustes liikuma. Lisaks annan tantsutunde ja osalen vabakutselise tantsijana erinevates tantsuprojektides. Mind huvitab kunst, tantsukunst ja selle mitmesugused väljendusvormid. Oma tantsukarjääri jooksul olen osalenud erinevates tantsuprojektides Euroopast Aasiani nii tantsijana kui ka koreograafina. Ma armastan seda, mida ma teen. Võimalus sõita ringi, vaadata maailma, kohtuda uute huvitavate inimestega. Muidugi ei ole kõik nii lihtne, kui pealt paistab, selleks on vaja palju tööd teha. Õppimist ei tohi lõpetada ning tuleb jätkata enda arendamist nii isiksuse kui tantsijana. Ise üritan ennast täiendada kõikvõimalikel koolitustel (summer dance school), proovida uusi tantsutehnikaid ja alati võtta erinevaid workshoppe.

Viimasel ajal tunnen huvi niisuguste tantsustiilide vast nagu Flamenco ja Milonga (tango). Neid iseloomustab eelkõige temperament, rütm, karakter. Meeldib Lindy Hop ja Bolliwood tantsud, eelkõige neis peituv kiirus, trikid, säravus, eksootika. Meeldib vaadata freestyle battle’eid. Neis köidab mind eelkõige improvisatsioon, spontaansus, dialoog, keha vabadus, keha võimalus ja oskus. Meeldib vaadata telesaadet "So you think, you can dance", kus mind paelub perfektne tehnika, kergus, jõulisus, musikaalsus, avalikkus, julgus, väljenduslikkus, liikumise kvaliteet, keha kasutamine. Eelpool toodud omadussõnad ja iseloomustused võtavad kokku kõige selle, mida hindan tantsus kõige rohkem. 

Koolitantsul olen ma tänavu estraaditantsude koreograaf. Siinkohal pange kohe kõrva taha, mida tähendab estraad. ESTRAAD – see on LAVA. Estraad ühendab erinevaid žanreid. Estraadis lauldakse, tehakse tsirkust, räägitakse ja muidugi tantsitakse. Estraaditantsus on oluline mitte ainult tehnika, aga ka näitlejameisterlikkus ja individuaalsus. Estraaditants on väike teatraalne tegevus. Oluline on laval olek. Minu sõnum kõigile estraaditantsu töötubades osalejatele: OLGE! Olge vaprad, näidake ennast täiega! Pidage meeles, et Igaüks teist on unikaalne ja isikupärane. Soovin Teile kõigile edu!

Kohtumiseni Koolitantsul!

Alati teie,
Olga

P.S. Youtube’is on saadaval väga palju häid ja kaasaegseid tantsuvideoid. Mina aga panen soovitan teil vaadata hoopis kahte vanemat tantsuklippi. Esimene on legendaarse koreograafi Bob Fosse'i "The Rich Man's Frug" filmist "Sweet Charity" (1969) ja teine Nick Castle'i poolt loodud hämmastav „Lindy Hop“ filmist "Hellzapoppin'" (1941).

KOHTUMISENI KOOLITANTSUL! KOHTUMISENI ESTRAADITANTSUDE TÖÖTUBADES!